Novot, see 62+- kilomeetrit on selline paras oma mõtete aeg. Seega kino. Suhteliselt kole film oli. Aga teistsugune kui tavaline hollivuudi action. Süzee lühidalt järgmine (ma loodan et sa näinud pole või ei plaani minna, muidu ma oleks ju igav hetkel) 40 aastane naisterahvas, klaveriõpetaja on vanatüdruk (no kuidas ma teisiti nimetaks emaga elavat üksikut naisterahvast, aga mitte kuidagi paha varjundiga), kes oma intiimseid fantaasiaid ja soove saab rahuldada vaid vääga imelikel viisidel. Ja edasi tekib tal suhe ühe noore poisiga, kes tema õpilaseks sellepärast saada tahab. Järeldusi ja mõtteainet terveks õhtuks. Filmidest ainult niipalju, et ma üritan vältida üldistusi ja igasuhuseid hinnanguid enne filmi vaatamist. Ja kuna viimasel ajal tundub et kino on minu lõõgastuse top 3 choice hulgas, siis olen vaadanud igasuguseid asju. Nüüd veel PÖFF - peaks midagi sealt ka ette võtma. Ainsad, mis mulle tõsiselt ei meeldi on 100% masendust ja jõuetust täis filmid, aga vat seda mulle küll vaja ei ole. Pigem naeran rumalate ameeriklaste ja nende austajate üle - ja mõnikord leiab ka hollivuudi bullshiti hulgast pärle :DDD Kõik sõltub siiski vaataja elukogemusest, näiteks käisin vaatamas American Pie 3ndat osa - saal lapsi täis (koolivaheag oli just) ja mina üksi naersin laginal. Ja ma ei kavatsegi häbeneda et mulle näiteks Matrix meeldis, aga jah paljudele see jälle ei meeldinud.