tänane suur päevateema: kas suurem on andmise või võtmise rõõm? ma kardan, et väga paljude andmiste taga on siiski lootus saada? kas puhas on rõõm sellepärast, et sa said kellegile uut rõõmu valmistada või puhas rõõm, sellest et SINA said millegiga kellegi rõõmu ära TEENIDA? See valmistatud rõõm ju kuuluks nagu sulle? eiei, ma ei ole materialist. lihtsalt millegipärast selline küsimus nii mitmelgi pool, kuhu aga vaatad, kerkinud. kas see, kui saadan sõbrale anonüümselt juubeli puhul kingi, milles on väga otsene vihje kingi saatjale, aga aitäh-kõnet ei tule ega tule ... kas ma muretsen pigem sellepärast, et äkki ta ei saanud kätte või sellepärast, et äkki ei meeldinud või sellepärast et äkki ei olnudki nii hea vihje??? või kas meeskodanik ostab oma abikaasale naiskodanikule neljarattalise edevuse sellepärast et kaasal kergem oleks lapsi manageerida ja mitme töökoha vahet sõita või lootuses, et tema vastu ollakse vähemnõudlik kodust äraolemised jäetaks kahe silma vahele? kas rutiinses pere-elus peavad asjad nii käima, et suudlus tuleb ainult siis huulile, kui mõtted juba kaugemal on? ASJU VÕIB TEHA KA NIISAMA, sest et tunned et nii võiks ja just praegu on kange tahtmine midagi toredat anda.