Mis seals ikka.

Eile nautisin laupäeva, peale olümpiaga vaheldumisi (Jaanson - well done) tehtud koristustöid käisime turul. HIiglama lahe oli, annab täiesti leida üles talunikud kes müüvad oma mitte vahendatud kaupa - imemahlased porgandid, peipsiäärne kaalikas ja lõuna-eesti vaarikad said kiiresti kotti. Herned said ostetud peamiselt Riine nõudmisel ja vanatädist oli ka väheke kahju, et seisis seal oma viimase kiloga. Bulgaariast pärit pea-aegu mustad murelid olid super! Peale kerget lõunauinakut asusin siis moosi keetma - üliharuldane tegevus minu puhul, sest kunagi kui ma hulgi moosi olin sunnitud keetma ei söönud ma kunagi oma saavutusi. Sedapuhku aga motivatsiooniks french breakfast - saiale omakeedetud marmelaadi määrida on ju teine tase! Kokku kolm pisikest purki vaarikamarmelaadi on mul igatahes nüüd kapis. Poole üheksa ajal Raplasse ja siin me siis nüüd oleme. Nädala kokkuvõtteks, somehow I feel more and more in charge of own life. I am having more time and energy now as I ever had. I feel I can finish my unfinished things and I am really enjoying my everyday life. Even when there are sad moments, I am the only one who can save me.