Pelle Miljoona and Rockers Von Krahlis eile - täitsa juhuslikult, kuna mujale ei mahtunud. Kõigepealt kinos The Village, kuna peale eksamilkäiku võib ju ennast tubliduse (!!!) eest premeerida. Film osutus mittetavaliseksõudukaks, vaid hoopis keerulisemaks psühholoogiliseks ja mõtlemapanevaks puändirikkaks looks, hüppasin istmel ikka ka paar korda. Pärast oli kohvi isu, aga nii Tristen & Isolde kui Saiakäigus olev koht olid ääreni inimesi täis, mistõttu võtsime V-ga suuna Krahlile. Õigluse huvides olgu öeldud, et kohvi asemel kulus ära mitu klaasi karastavat õlut, sest rokkimine on suhteliselt palav tegevus. Ja Pelle andis karglemiseks põhjust küll. Selgus ka, et mind ära kannatada peab inimesel samas tasakaalus ülbust, pehmust ja ülevoolavust olema. Keemistemperatuur ja üllatus, et on võimalik järjest paremaks lool minna. Maalt tagasi minnes ootab vent, mille tolmukattesse mu nimi graveeritud.