Elame ju ise. Tegelikult. See, mida teevad/räägivad teised, milliseid juhuseid ja kohtumisei teele satub ... see on kõik kaootiline ja väline. Isegi kui tundub, et midagi muutub või areneb, siis vaid see, mis on enda sees. Ja kõik mis on eneses olemas ongi ju tegelik, ei ole põhjust vabandusteks nõrkusega, tunnistamine ongi tugevus. "Mina nägin esimesena tõelisi vastandeid - mandunud instinkti, mis maa-aluses kättemaksuihas elu kallale tormab (- kristlus //, kogu idealism oma tüüpilistes vormides) ja küllusest, üleküllusest sündinud kõrgeima jaatuse valemit, tingimusteta jaatust, mis ei pea kinni isegi kannatuse, isegi süü, isegi olemise kõigi kahtluste ja võõristuste ees ... See viimane, rõõmsaim, ületulvavalt ülemeelik elujaatus ei ole mitte ainult ülevaim, vaid ka sügavaim eluvaade, mis leidnud tões ja teaduses rangeima kinnituse ning toe. Miski, mis on, pole mahakantav, midagi pole ülearu - kristlaste ja teiste nihilistide poolt tagasi tõrjutud olemistahud on kõigi väärtuste järjekorras isegi lõputult kõrgemat järku ... // (Ecce Homo, lk 72; boldis rõhutus minu)

Üritan selle teosega lõpule jõuda, kuigi tsitaate, mida endal vaja läheb, on nii palju, et asi aeganõudev. Eile sain kätte ka Amazonist American Dream´i, mis nüüd ootab oma korda. Täna õhtul võimalus lähedalt vaadata ja katsuda SAS Boeing 737-800 tüüpi lennuki tegelikkust - see on angaaris juppideks võetud.