"Naise emantsipatsioon " - see on äpardunud, niisiis sünnitamiskõlbmatu naise instinktiivne vaen oma soo hästiõnnestunu vastu - võitlus "mehe" vastu on ikka vaid vahend, ettekääne, taktika. Ennast kui "naist iseeneses", "kõrgeimat naist", "naisidealisti" ülespoole upitades tahavad nad naise üldist seisusetaset alla kiskuda ... Emantsipeerunud on õigupoolest anarhistid "iginaiselikus" maailmas, need, kel viltu on vedanud ja kelle tagumiseks instinktiks on kättemaks .. Terve suguselts tigedaimaid "idealiste" - keda muide ka meeste seas kohtab ... on oma sihiks seadnud ära reostada puhas südametunnistus, sugulise armastuse loodus. ("Ecce Homo" lk 67-68)

Oluline lõik võibolla teinekord üle vaadata, sest olgem ausad, me kõik oleme siiski inimesed. Vahe on vaid selles, kas oma janu kustutada vaid hädapärast ja sellega mis kätte juhtub või taotleda vaid parimat ning mitte leppida vähema kui absoluutsega. Mingitel segastel asjaoludel - ei usu, et siin mängisid mingit osa eilse Sex & the City vaimuhaiged või Ugly Coyotte, saabus otsustus, et ei pea tingimata teda (him) ära sööma. Sest saaks kahe kuuga otsa.