Reedel käisime Bridget Jones´i vaatamas. Kuna olin eelnevalt miskit väga karmi arvustust lugenud, siis ei olnud ootused kuigi kõrged. Seetõttu sain ka suhteliselt positiivselt üllatatud. Kuna tavaliselt "and they lived happily ever after" edasisest juttu pole. Okei Shrek 2 läks ka sinna. Huumor meeldis ja idee "minu kutt voldib boksereid vs sunnib süstima ja peksab". Langevarjuhüpe oli kõigest film-fiction (mu meelest): kui ikka kihutad pidurid kinni maanduma, st maandud ühegi juhtimisvõtteta, siis minu 29 hüppega mõistus ei saa seda kuidagi reaalseks ja teostatavaks (täie tervise juures lõppevaks) lugeda. Muusikavalikust sobis hästi purskkaevu kakluse taustaks mänginud The Darknessi "I believe in a thing called love". Aga homme Tartusse kooli.
P.S. peale õppimise lõpetamist õnnestus väsinud aju jahutada etv Suure filmiööga, eriti meeldis Miss Universum.