Day no 27.

It is not difficult yet, but I am afraid it will be one day. But don’t be afraid, I am not. At the moment I am quite confident despite of all. Knowing nothing makes me.

Trammiga-jala liiklemise vahe autoga liiklemisel on 10 minutit. Ainus tõsiselt jube asi on olla jalakäija ülekäigurajal. Pärnu mnt kurvil, seal Süda tn alguses jäid kaks linnapoolt tulevat tihedalt autosi täis rada seisma et meid üle tee lasta. Suhteliselt staazika autojuhina (12 aastat) aga olen ka hoopis teistsugune jalakäija. Oleks ma olnud üksi, poleks sellest Kosmose poolt kurvi lennanud masinast välja teinud ja oma tänavaületust jätkanud, kuigi olen 99% kindel, et ta poleks pidama saanud, siis nüüd lapsega jäin hetkega seisma - ainuõige otsus. Aga äge on see, et kell 8.20 on õues juba peaaegu valge! Nojah, kui terve päev ongi niisugune, siis lausa päevavalge!