9 Små Hjem

on mu koduks järgmised kaks nädalat. Tulge külla!

Oi, kuidas ma ei salli valetamist. Sest inimene kes valetab, valetab ju eelkõige iseendale. Kindlasti olen tänu võlgu siin sellele, kuidas mind kasvatati - no kui paljud teist mäletavad, kui kuueselt lasteaiast tulite, et siis isa niikau pinnis "aga tegelikult", kui vastasin et sõin kõik toidud päeval ilusti ära, või nii kuueteistkümneselt, kui seoses modellikooli üritusega jäid ööpeale ja alkoholi tarbimise kohta sama küsimus koos "aga tegelikult´iga" käis. Tuleb tunnistada, et kuueteistkümneselt vastasin juba oluliselt lühema ajaga kuidas tegelikult oli :) Võrdluseks ei saa ma aru vanematest, kes kuueaastasele õpetavad mingile sünnipäevale minnes, et ütleme mahajäävale neljasele sugulasele et me läheme koju - muidu ta hakkab äkki jonnima. Novot, see kuuene on nüüd kaheksane ja valetab nii et mul hakkab kuulates häbi. Kolmas näide inimesest, kes olles ise juba pikemat aega iseseisev (vist 26), räägib oma emale, kes talle helistas ja küsis kas ta on Saaremaal (kuna just nägi teda mööda sõitmas), et EI ole. Ja kulutab selle väite kinnitamiseks nii 15 minutit. Ja siis ütleb mulle, et ära pane tähele, sulle ma ei valeta kunagi!!!! Halloo. Ühesõnaga, valetamine on üks väga mage asi. Seepärast hindan absoluutsuse skaalas täielikult inimesi, kes julgevad olla ausad. Isegi kui see aus vastus ei pruugi kuulajale meeldida. Ausus nullib kõik ebameeldivused ja jääb usaldus.

Lallallaaa, see foto on küll hotelliveebilehelt, aga ma nüüd juba 30 minutit reisiblogikompatiibel tibi :) ma ei tea küll veel kuidas margivahetus sujub ...