Aga armastama 6ppimine tundub mulle kuidagi vägivaldsena - ma saan aru kyll mida te m6tlete, aga seda peaks kuidagi teisiti s6nastama. Umbes nii, et läbi inimese tundma6ppimise armud temasse. Ma loodan, et sellisel juhul on tegeliku armastuse tekkimiseks palju suuremad shansid, sest oled avastanud yhised huvid ja vaated elule, sarnased pisiasjad - ja äkki avastadki, et just teda sa oledki terve elu otsinud - ja oled täiesti ootamatult ja märkamatult armunud. Huvitav on veel see, et sel juhul vastuarmumine ei omagi nii p6hjapanevat tähtsust, sest sa oleks nagu leidnud hingesugulase. V6ibolla just see isetus ongi k6ige alus?
Kadri | 02.24.05 - 5:04 pm | #