Vaatan kontori aknast hämarduvale

tänavale. Autod sõidavad kusagil allpool, tulede peegeldusest vastasmaja akendel võib seda aimata. Mürinat siia viiendale kuulda pole, ja kõlarites mängib Morrisey ... Inimestel on vist tööpäev läbi saanud ja reede õhtu alanud. Ühes aknas paistab tüüp etvd telekast vaatamas, teises teeb inimene köögis võileiba. Inimestel on elu. Minul on laual ikka veel ilusad kollased nartsissid ja tass teed. Koopiamasin mühiseb.