Kui jälgida millist muusikat

inimene mingil ajaperioodil kuulab, saaks päris põnevaid järeldusi teha. Vähemalt tuli selline mõte, kui panin päikeselise laupäevahommiku taustaks miski neli aastat tagasi kirjutatud plaadi, mille koondnimi võiks olla Nordic Roots. Vahepeal ei ole see SEE olnud. Rohkem positiivse irooniaga rocki ja rolli. Mis buustib. Aga sellel plaadil näiteks sellised asjad nagu Hedningarna " Metsän Tyttö", Varttina "Katariina" aga ka Hoven Droven veidi äkilisemast äärest ... Niisugune hea iseendaga olemise muusika. Ja annab hoopis sellist sisemist ja ürgset - väga isiklikku energiat. Ei ole vaja end kaitsta.
P.S. kellele ma Hippjoki välja olen laenanud???