Eile käisime kinos.

Kuna mina filmi ei valinud siis mingeid ootusi ei olnud. Mõnikord on väga puhkustav mitte mõelda. Ja seda positiivsem sai elamus. Tavaliselt kiputakse ajalooliste filmidega mingi nurga alt ikka üle pingutama - võitluseid kujutatakse eriliselt veristena ja suhted on eriliselt siirupised. See kõik aga ei käi "Taevane kuningriik" kohta. Päris heas tasakaalus ja mõtteid tekitav film. Täitsa soovitaks. Tiit küll arvas, et tellimusfilm nagu kunagi Disneykad. Noh olgu. Igatahes oli mõlemal poolel nii inimlikke kui inimesena mõttetuid karaktereid ja selge see, et ajalugu kordub. Ühel või teisel moel.