Kuidas seda siis nüüd kirja panna?

Kui ma lõunal telefonikõne peale taipasin, et proovi pool tundi juba ära unustanud ja siis vanalinna poole tormates ei mäletanud kas ma kohvi valasin termosesse või jätsin kannu, oli mul maailma kõige mõttetuma inimese tunne. Hommikusööki ei jõudnud süüa, lõunaks krahmasin jooksupealt kaasa smuuti. Lapsevanemate koosolekule helistasin, et ma ei jõua tulla. Kell pool seitse helistas juuksur, et kas ma ikka tulen - pool tundi tagasi. Aga mina kirjutasin samal ajal ühte kirja BIH-sse ja teist E. presenteerijatele ja kolmandaks üritasin selle kõigega koos toppida ümbrikesse Tubakavaba päeva materjale. Lastead lahti aint seitsmeni. Ei midagi, inimvõimetel on piirid ja pillisin cop-i telefoni, kas ta saab valves olla. Kell 19.15 parkisin punase (mille kumm on jälle töss) postimaja taha ja tassisin panderollid kohale. Lihtpanderollid. Kell 23.00 lõpetas juuksur. 3,5h järel küsiks normaalne mees, et no mis asja sinuga tehti, paranormaalne aga arvab, et ole tulnukas ilus! Jumal tänatud seegi - täitsa ilma irooniata, ma ei jaksaks kuidagi selgitada, et tegelt on see äge. Sellise koha peal aitabki ainult selline vastus. Nii selguse mõttes. Mõttetuima inimese tunne on aga ikkagi süvenenud. Kohvi pole joonud.