TODAY WAS THE DAY!

Ühesõnaga, tegin oma kolmanda hooaja avahüppe. Ei mäletagi, et oleksin enne nii kaua põdenud kui seekord - millegipärast igasugu asjaolud ajasid pulsi kõrgeks. Eile hommikul, esimeste hulgas ilusti lennuväljal, aga ei miskit - ilma ja inimeste ebasoodsa koostöö tõttu ainult üks tõus - ja seegi ilma algajateta. Vähamalt sain end varjujärjekorda ja punase vedru enda kätte - seega täna kohe esimeseks tõusuks valmis. Plaan oli soolo - tunnetada värki ja vabalangemine stabiilseks ja kindlaks saada. Kuna neljale kildile ronis veel vaid Eli-Eveli-wolli plaan ja Barb soologa, siis ruudulises kostüümis oma kehaga lendav kodanik arvas, et tuleb mind vaatama. No mis seal ikka põigelda, arengu huvides jäi piinlik algaja alla (you get what you see anyway :D), ning diil koos :)
Väjavõte hüpperaamatust:
"Väga hea tunne, korra kõikusin aga painutusega sain stabiilseks. Tiit Parasiil Paananen lendas juurde. Hakkasin vasakule pöörduma aga ise pöörasin tagasi. 1500 lahku. 1000 avamine. Korras. Maandumine paha, ei hinnanud kõrgust õigesti."
P.S. "Peaaegu oleks musi võinud saada"
Ehk lahtiseletatult, vabalangemine oli SUPER, tundsin ja tegutsesin kindlalt, plaan oli lihtne ja keskendumine ühele teemale korraga minu jaoks kergem. Kuna aga tuult polnud, oli kuplilend kiire. PPMKKK (parempüksidmustadkuikondidkatki) asend jäi võtmata, mistõttu valesti hindamisest liiga madalale jäänud fleer ja jõu nappus pidurite täiesti alla tõmbamisel andsid tunda. Päike võttis ja üldse oli üks tore kevadpäev!

Foto: Cal6 "laupäeval" Fotod: mina "tuttav tandem" ja "tema taevast"