Vaatasime ka jalkat.

Alates teisest poolajast küll, aga draamat ja higi ja pisaraid jagus ka siis. Ja mitte vähe. Ma kaotasin kihlveo, sest penaltid TULID ja otsustavaks sai ikkagi õnn.

Muidu selline tujukas õhtupoolik, kuhu kuulusid nõmedad tädid teenindusasutuses, kes ei austa teiste privaatruumi ja arvasid, et ma ei seisa järjekorras kui teisel inimesel seljas pole ... Tasakaal tuli aga õnneks tagasi peale teatavaid rallielemente juhi võtetes ja Pirita jahtklubi õdususes ... Samas, sealt äratulles ähmasin täpselt samal hetkel, et unustasin käekoti maha kui ettekandja sellega välja jooksis .... Nisuke lugu siis.