Eile sattusin

Peeter Karli vanemate lektüüri näppima, no küll Alice soovitusel, "Kolmekesi" osutus väga ägedaks PÄRIS asjadest kirjutavaks lugemiseks. Pärast wolli luges veel parimad kohad ette. Jah, need "tee nii ja ära tee naa" kalkulatsioonid ei kõlba kuskile. Argipäev on argipäev oma naljakate kersseminekute ja ootamatult hästi välja kukkuvate toimetustega. Ja just sellest argipäevast sõltubki tegelik kvaliteet. Millegipärast õnnestus mul eile-täna kaks korda plahvatada samast perest pärit inimeste peale. Lapsepõlves külgepoogitu lihtsalt loeb! Inimesed lubavad ja siis jälle lubavad ... lepid midagi kokku, sead oma asjad selle järgi ja hommikul üle konfides selgub ikka, et tädi alles magab ja tuleb oma vennatütrele järgi lõunal!!! Mul lasteaeda ära öeldud et enam ei lähe. Kusjuures, see oli nende kõva plaan, et vaja loomaaeda minna ja tädikohuseid täita. Helljee, kui mul oleks siin tööl päev otsa mingid inimesed ja asjad (mida õnneks pole), kuidas ma teda siis siia kaasa oleks saanud võtta. Ja põhiline, kuidas ma selliseid inimesi usaldada saan???