Käisin Liisuga hüppamas :)

Väga äge hüpe oli - Parasummeril minu jaoks neljas, kokku 48-s. Kuna üksi ei saa mütsigi edasi-tagasi liikumisest aru, väljaarvatud see, et püsid valitud suunas ja ringi ei uju, aga kiirusest ja kõrgusemuutumisest ei midagi, palusin Liisut endaga kaasa. Mis ei olnud üldsegi keeruline, sest Liisu on oma konkreetsusest hoolimata (mis on samuti positiivne) väga sõbralik ja äge. Ta hüpnotiseeris mu täitsa ära, sest kontaktexitist alates ma oma pilku tema silmadest ei pööranud (hallooo kõrguseteadlikkus). Kokkuvõttes sain hinnanguks, et liigun küll. Pidurdamist vaja veel lihvida.
Parasummeril hüppamisest veel niipalju, et turisti panna oleks oluliselt kergem. Aga õhtuseid videokokkuvõtteid vaadates õppisin kah kõvasti - friiflai vaataminegi lõdvestab kõik pinged ja naeratus töötab (vt Hermine ja Liisu) :) Äge!