Tegin täna kaks hüpet.

Esimene neist soojendushüpe. Täpselt sattus all pilv olema, mis oli nii paks, et 4lt 1,5 kmni olin valge piima sees. Väga äge oli. Teine oli harjutushüpe Parasiilineniga, et kontrollida kas ja kui palju ma siis edasi-tagasi liigun. Omaarust oli tunnetus olemas juba. Igavesti äge oli, läksin õpilaseksitis välja ja vahtisin lennukit ning nägin ilusti kui Parasiil järgi tuli, kõhuli keeras ja umbes minu tasandile jõudis. Lähenesin aga jäin üles. Painutasin alla, jälle edasi liikumine ja jälle üles. Nii me seal rokenrollisime :) Tegelt oli kõik ilus, viga selles, et edasiliikumisel suurendasin oma kehapinda jalgadega nii palju et kaotasin kohe vertikaalkiiruses. Jälle sai laheda hüppe, kuna aga Leedu ekipaazid panid kohe peale allatulekut ajama, jäi küsimata kas redeli üles-alla sain vähemalt tehtud... Minu overreaction aga ei jäänud lahenduseta, inimestega töötamine on ikka osavatel käpas :) Päike on jälle mühinal võtnud ja nüüd veel vaja Kassivana üles leida :)