Proloog
Vaatan kuidas läheb. See segane pärlite otsimine versus mõnusad südamlikud inimlikud lood ei pruugi päris see olla. Samas ega ise ei muutu, niiet vast ikka stiilselt ;)
Lugu
Seitse minutit enne rongi väljumist ärganuna tuli meelde, et kella poole viie ajal öösel kui tahtsin tibina asju pesumasinast kuivama panna, mõtlesin, et ah varsti tõusen siis panen. Kriitilise massina Benettoni särgi ja kapripüksid riputasin üles ja tormasin alla. Vaikselt. Et teisi ei ärataks. Koer ei teinud must pea-aegu väljagi (võrreldes tavalise endast välja pugemisega) - ju ma siis ei olnud seda ära teeninud. Teise kogu aeg maale ju jätnud. Kui nüüd ausalt arvutada, siis enamvähem juuli algusest alates. AGA, auto ju ei saanud eilseks korda. Kuidas ma temaga rongiga tulen??? See poolassi vahetus on sedapuhku üks paras pain, õnneks lohutab, et väikelinnas saad naabripoisist töökojaomanikku usaldada, ning ta viis mittesobiva jupi ise apteeki tagasi ja Pets annab talle teada kui uus olemas ... Tibi sõidab Leetu, pass ikka sai kotti ... küllap panevad kuivavad riided kah sinna. Ah ma ütlesin emale, et Rene läheb kell kümme läbi, mis tegelikult võib üheteistkümneks venida. Nagu alati. Aga õues oli mõnus udu. Ja rongipeale jõudsin isegi kaks klaari kaasa haarata. Sõnum kirjutada. Et ma olen lammas. Ei hakanud öösel enam shokeerima, aga igatahes olin ma teatrivaimustuses unustanud, et reedel olen hoopis juuksuri tööd esitlemas shüriile. Lammas, lammas. Ja nüüd on piletid olemas. Üleüldse vist ainsale selle suve kultuuriüritusele. Lammas. Aga 06.55 on vist ikka vara, niiet salvestan.
Allison Pearsoni "Kuidas ta seda suudab" - tund ja kaksteist minutit ning lk 134-182 - lihtsalt neeldub.
Valin siiski läbi linna sõiduks trammiga mineku, sest siis jooksen end vähem palavaks. Aga pean kodunt läbi jõudma, sest see särk on juba kaks päeva kasutuses olnud ja teksadest on ka kopp ees. Peda peatusest tean otseteed. Vase tänaval on kaks maja TÄIESTI euroopaliku välimusega. See tähendab siis et korralikud eestiaegsed kivimajad, mitte eriti klantsid, aga ümmarguste nurgarõdudega, ja kõigi korruste elanikud on lilled sinna rippuma pannud. Ilus. Peaks pildistama. Mul EI OLE KINGI. Kas augustikuu lõpu puhul sobib veel põlveni kleidi ja jaapani plätudega minna? Valikut pole. Natuke põen, aga ega see mind tegelikult ei huvita.
Lugu
Seitse minutit enne rongi väljumist ärganuna tuli meelde, et kella poole viie ajal öösel kui tahtsin tibina asju pesumasinast kuivama panna, mõtlesin, et ah varsti tõusen siis panen. Kriitilise massina Benettoni särgi ja kapripüksid riputasin üles ja tormasin alla. Vaikselt. Et teisi ei ärataks. Koer ei teinud must pea-aegu väljagi (võrreldes tavalise endast välja pugemisega) - ju ma siis ei olnud seda ära teeninud. Teise kogu aeg maale ju jätnud. Kui nüüd ausalt arvutada, siis enamvähem juuli algusest alates. AGA, auto ju ei saanud eilseks korda. Kuidas ma temaga rongiga tulen??? See poolassi vahetus on sedapuhku üks paras pain, õnneks lohutab, et väikelinnas saad naabripoisist töökojaomanikku usaldada, ning ta viis mittesobiva jupi ise apteeki tagasi ja Pets annab talle teada kui uus olemas ... Tibi sõidab Leetu, pass ikka sai kotti ... küllap panevad kuivavad riided kah sinna. Ah ma ütlesin emale, et Rene läheb kell kümme läbi, mis tegelikult võib üheteistkümneks venida. Nagu alati. Aga õues oli mõnus udu. Ja rongipeale jõudsin isegi kaks klaari kaasa haarata. Sõnum kirjutada. Et ma olen lammas. Ei hakanud öösel enam shokeerima, aga igatahes olin ma teatrivaimustuses unustanud, et reedel olen hoopis juuksuri tööd esitlemas shüriile. Lammas, lammas. Ja nüüd on piletid olemas. Üleüldse vist ainsale selle suve kultuuriüritusele. Lammas. Aga 06.55 on vist ikka vara, niiet salvestan.
Allison Pearsoni "Kuidas ta seda suudab" - tund ja kaksteist minutit ning lk 134-182 - lihtsalt neeldub.
Valin siiski läbi linna sõiduks trammiga mineku, sest siis jooksen end vähem palavaks. Aga pean kodunt läbi jõudma, sest see särk on juba kaks päeva kasutuses olnud ja teksadest on ka kopp ees. Peda peatusest tean otseteed. Vase tänaval on kaks maja TÄIESTI euroopaliku välimusega. See tähendab siis et korralikud eestiaegsed kivimajad, mitte eriti klantsid, aga ümmarguste nurgarõdudega, ja kõigi korruste elanikud on lilled sinna rippuma pannud. Ilus. Peaks pildistama. Mul EI OLE KINGI. Kas augustikuu lõpu puhul sobib veel põlveni kleidi ja jaapani plätudega minna? Valikut pole. Natuke põen, aga ega see mind tegelikult ei huvita.
Kommentaarid
Postita kommentaar