Raamatud. Lapsed. Aeg.
Puhkus on siis, kui jaksad lugeda. Kasvõi kolm 400lk raamatut nädalas. Ühe neist kasvõi ühe päevaga. Võibolla seda polegi nii palju? Kui tsiteerida viimast: "Meie elu on nii-nii suurepärane ja lihtne ja muretu ja me oleme nii palju õnnelikumad teist, vaesed lapsega juhmardid." - see on puhkus. Saad ju aru? EI?
...
"Kui öeldakse, et "tahetakse kunagi lapsi saada", siis mõeldakse tegelikult, et tahetakse beebit. Keegi ei taha tujukat tesmelist. Mitte keegi ei taha talumatut seitsmeaastast... Tegelikult tahetakse armsaid, toredaid beebisid, kes teid armastavad ja vajavad."
"Võite mind uskuda, need prouad* on nii indu täis, saamaks beebi ainult oma hoole alla. ... "Teate, kui te äkki tahaksite pisut hinge ..."
"Võtke."
Njah. Ümberringi on nii palju nunnusi beebisi. Peaasi, et see targutamisena ei tundu. Sorri tibud.
Ja tegelikult ma ei virise. Lihtsalt nii on. Vanusest sõltumata kohati väsitav. Ja teiste beebid nunnud. ;)
"Kas tead mis," sõnasin mina. "See praegune /elu**/ meeldib mulle rohkem" (Paul Reiser)
* emad-veteranid kontekstis
** tsiteerija kommentaar - elu, elu lapsega vs elu enne
Update: ma üritan LIHTSALT. Lastega inimestel võtavad tavalised 5-minutit asjad TUND aega. Lastega inimesed on tavaliselt ilma ajata. Mingil hetkel ka ilma iseendata, aga sellest saab üle. Lapsega inimesel õnnestub kohati ka täiesti tavalise inimese nägu olla. Kui lapsega inimesel on VABA aega, siis on ta tavaliselt nii väsinud et ta magab mitte ei loe. AGA lapsega inimene on kõige õnnelikum inimene. Siis kui ta lapsuke kenasti magama on jäänud või mingi kõva naljaga on hakkama saanud, on lapsega inimene rahul. Suure lapsega inimesele meeldivad kangesti teiste inimeste väikesed lapsed. Mõnes mõttes on ju kõik selge. Teises mõttes on kõik raskused LIIGA selged. Kokku(v)mõttes on aga rõõmu ikkagi miljon korda rohkem ja igat sekundit väärt. Ja isegi üle kolmekümneste inimeste vanematel on tegemist. Be aware.
@ei üritagi midagi paika panna. lihtsalt omaenda segastest reaktsioonidest aru saada.
...
"Kui öeldakse, et "tahetakse kunagi lapsi saada", siis mõeldakse tegelikult, et tahetakse beebit. Keegi ei taha tujukat tesmelist. Mitte keegi ei taha talumatut seitsmeaastast... Tegelikult tahetakse armsaid, toredaid beebisid, kes teid armastavad ja vajavad."
"Võite mind uskuda, need prouad* on nii indu täis, saamaks beebi ainult oma hoole alla. ... "Teate, kui te äkki tahaksite pisut hinge ..."
"Võtke."
Njah. Ümberringi on nii palju nunnusi beebisi. Peaasi, et see targutamisena ei tundu. Sorri tibud.
Ja tegelikult ma ei virise. Lihtsalt nii on. Vanusest sõltumata kohati väsitav. Ja teiste beebid nunnud. ;)
"Kas tead mis," sõnasin mina. "See praegune /elu**/ meeldib mulle rohkem" (Paul Reiser)
* emad-veteranid kontekstis
** tsiteerija kommentaar - elu, elu lapsega vs elu enne
Update: ma üritan LIHTSALT. Lastega inimestel võtavad tavalised 5-minutit asjad TUND aega. Lastega inimesed on tavaliselt ilma ajata. Mingil hetkel ka ilma iseendata, aga sellest saab üle. Lapsega inimesel õnnestub kohati ka täiesti tavalise inimese nägu olla. Kui lapsega inimesel on VABA aega, siis on ta tavaliselt nii väsinud et ta magab mitte ei loe. AGA lapsega inimene on kõige õnnelikum inimene. Siis kui ta lapsuke kenasti magama on jäänud või mingi kõva naljaga on hakkama saanud, on lapsega inimene rahul. Suure lapsega inimesele meeldivad kangesti teiste inimeste väikesed lapsed. Mõnes mõttes on ju kõik selge. Teises mõttes on kõik raskused LIIGA selged. Kokku(v)mõttes on aga rõõmu ikkagi miljon korda rohkem ja igat sekundit väärt. Ja isegi üle kolmekümneste inimeste vanematel on tegemist. Be aware.
@ei üritagi midagi paika panna. lihtsalt omaenda segastest reaktsioonidest aru saada.
Kommentaarid
Postita kommentaar