Tea kas sellepärast

polnud und, et Starship Enterprise juhtimine kangesti keeruline ja reguleeritud oli või see, et sellel suurel krabil kelle jänes meduusi seest välja võttis oli kolm haru kummalgi sõral ja ma koera ära pidin tirima või oli juba väike ärevus öösel sees, igatahes iga tunni tagant kella ma vaatasin. Õnneks kell kümme kooli kohvikusse jõudes tuligi esimesena väike õde (kellega oli noorena igavene jama, sest kippus argumenteeritult vaidlema ja ei tunnistanud vanema õe võimu) vastu. Ja juba järgmisel hetkel jälgisin kuidas ta suuuuure komisjoni tähtsate vanakeste ees kaitsekõnet pidama hakkas. Mõnest sõnast ma igatahes aru ei saanud. Vägev uhke tunne oli küll (peaasi et väheke jobuvõitu sugulane kraadi vaidlustamise aluseks ei kõlba) kui tal pärast kätt suruti. Minul oli see nüüd siis kümnes sügis Tartus (mitte et ma kuidagi uhke oleks, lihtsalt fakt). SK loeng oli vanas HEADUSES ehk siis täpselt selline nagu alati. Nüüdne kolmas kursus pidas õhtuse ürituse plaane, täpselt nagu meiegi omal ajal :) Puud on veel rõõmsad mõningate kollaste lehtedega ja ilm oli väga ilus. Millegipärast on Tartus alati külm.
Toomemäe tagant trepist üles minnes üritasin meenutada mitmes kohas ma seal elanud olen, neid jagub vanatädi juurest Sille hotellitubade ja Katre puumaja-üürika-urkani ja siis veel Annelinna taguse Katre üürika ja kahe erineva ühikani ... Ühesõnaga on Tartu minu täisealise elu kõige pikem suhe. Hetkel:P

P.S. Kuidas ravida nohu? Eelkõige on abiks preventiivsed võtted ehk VÄIKESE nohuga lennukisse mitte ronimine. Kui aga oled lammas ja ronid, siis tuleb tagajärgedega võidelda. Teepuuõli välispidiselt. Sudafedi tabletid turse mahavõtmiseks ja vajadusel HuMeri soolavesi loputamiseks. Tänapäval ei kasutata mingeid ninatilku, sest need kuivatavad ja ärritavad. No hädakorral õlil baseeruvaid. Ja bussis sõita on nohu ja köhaga tõeline pain.