Kokkuvõtteks. Lõbus ja emotsiooniderikas reis oli. Olin GB-s käinud enne aastal 94, aga tookord ainult Birminghamis. Londonis oli valdav väga kodune tunne, kõigest sai aru ja linnas liiklemine loogiline (ühe korra eksisin, sest ajasin kaks W-tähega peatust sassi ja läksin liiga vara metroost maha). Pealegi oli kahel õhtul ka isiklik mees kellega ringi trallida! Rahvast täis tänavatega suurlinn on äge ja jazz on äge.
Wella Trendvision 2005 seltskond ei olnud muidugi lihtsate killast. Laupäevaõhtusel galal oli kohal täpsustunud andmete järgi 3000 inimest. 53 riigi 4-sed võistlustiimid lisaks. Ja arvake ise kas enamus meesjuuksureid on straigt mehed või mitte. Igatahes unustasid naised kõik ja lõpuks käis tants ka laudadel ... Ühesõnaga täiesti omamoodi kombinatsioon. Asja idee oli aga lühidalt juuksurite Eurovisioon. Iga riigi kohaliku võistluse võitnud noor tiim (juuksur ja kosmeetik peavad olema alla 30) pidi esitlema oma nägemust ühel etteantud teemal kolmest. Meil oli siis Constructive. Hinnati ideed ja teostust ning kogu komplekti stiilsust. Meie töö olla täiesti kõrgemas klassis konkurentsivõimeline olnud.
Teine keeruline moment tekkis sellest, et minu tavalise, oma kehaga lendava inimese identiteet on VEIDI kaugenenud igahommikusest meikimisest ja punastest küüntest :) Eile Oxford streetil shopates taipasin ka seda miks ma kohutavalt frustreerun kui raharaiskamise hetk on käes. Ja ka siis midagi konkreetselt vaja on. Selfidge´s selgus, et muud kunsti polegi kui et mul on kallis ja kvaliteetne maitse (mis just välja ei paista eksju ;) . Ma tõesti ei RAATSI seda kräppi osta mis tavaliselt müügil on. Siiani arvasin et ma ei suuda lihtsalt valida. Sest kui ma midagi ostan siis see peab paljude asjadega sobituma ja need müügil pole kunagi piisavalt head. Ma pole nii rikas et osta odavat jama (jaa, seda on juba keegi tark ka varem öelnud). Ja nii ma käingi miljon aastat vanade Eccodega ja pean õe kappi kasutama ... Makromajanduslikult teoretiseerides läheks seega minu ports kulutusi ühe kalli asja eest ühele tootjale mitte paljude asjade eest väheke paljudele. Aga igatahes ma ei tõsta saastust igal hooajal vana kraami ära viskamisega ja pole eesmärgiks seadnud surres kõige rohkem asju omada. Vonnabiitamine on see kui igal hooajal hangitakse UUS KALLIS kollektsioon ja see ongi elu mõte. Novot. Seega, kui kasutan kallist kraami vähemalt viis aastat teeb see kogukuluna sama välja kui pidevalt odavat kraami juurde hankida. Muidugi see 300 naelane mantel jäi minust kaubamajja edasi :)
Wella Trendvision 2005 seltskond ei olnud muidugi lihtsate killast. Laupäevaõhtusel galal oli kohal täpsustunud andmete järgi 3000 inimest. 53 riigi 4-sed võistlustiimid lisaks. Ja arvake ise kas enamus meesjuuksureid on straigt mehed või mitte. Igatahes unustasid naised kõik ja lõpuks käis tants ka laudadel ... Ühesõnaga täiesti omamoodi kombinatsioon. Asja idee oli aga lühidalt juuksurite Eurovisioon. Iga riigi kohaliku võistluse võitnud noor tiim (juuksur ja kosmeetik peavad olema alla 30) pidi esitlema oma nägemust ühel etteantud teemal kolmest. Meil oli siis Constructive. Hinnati ideed ja teostust ning kogu komplekti stiilsust. Meie töö olla täiesti kõrgemas klassis konkurentsivõimeline olnud.
Teine keeruline moment tekkis sellest, et minu tavalise, oma kehaga lendava inimese identiteet on VEIDI kaugenenud igahommikusest meikimisest ja punastest küüntest :) Eile Oxford streetil shopates taipasin ka seda miks ma kohutavalt frustreerun kui raharaiskamise hetk on käes. Ja ka siis midagi konkreetselt vaja on. Selfidge´s selgus, et muud kunsti polegi kui et mul on kallis ja kvaliteetne maitse (mis just välja ei paista eksju ;) . Ma tõesti ei RAATSI seda kräppi osta mis tavaliselt müügil on. Siiani arvasin et ma ei suuda lihtsalt valida. Sest kui ma midagi ostan siis see peab paljude asjadega sobituma ja need müügil pole kunagi piisavalt head. Ma pole nii rikas et osta odavat jama (jaa, seda on juba keegi tark ka varem öelnud). Ja nii ma käingi miljon aastat vanade Eccodega ja pean õe kappi kasutama ... Makromajanduslikult teoretiseerides läheks seega minu ports kulutusi ühe kalli asja eest ühele tootjale mitte paljude asjade eest väheke paljudele. Aga igatahes ma ei tõsta saastust igal hooajal vana kraami ära viskamisega ja pole eesmärgiks seadnud surres kõige rohkem asju omada. Vonnabiitamine on see kui igal hooajal hangitakse UUS KALLIS kollektsioon ja see ongi elu mõte. Novot. Seega, kui kasutan kallist kraami vähemalt viis aastat teeb see kogukuluna sama välja kui pidevalt odavat kraami juurde hankida. Muidugi see 300 naelane mantel jäi minust kaubamajja edasi :)
Kommentaarid
Postita kommentaar