Ega enam ei mäleta täpselt milline reis see nendest mitmest just oli, aga ega muud vahet kui ajalooline täpsus polegi. See oli messireis, messikeskus oli kusagil jõe ääres, mingi väikebussiga meid sinna veeti. Ühel päeval viidi ühte väga kõrgesse majja, see oli miski asutus, aga ma ei mäleta mis täpselt. Mulle tundub et varsti on need kümme aastat tagasi toimunud asjad üleüldse nagu mingis teises elus toimunud. No igatahes seal kõrges majas oli mingi nõupidamiste ruum kus riideid vahetasime ja siis mingi saal kus pressile eesti moodi näidata tuli. Seda saali ei mäleta ma üldse. Üleüldse ma erinevaid saale ei mäleta, sest keskendusin rohkem maa mahakõndimisele. Vältisin publiku pilku ja sellega külma ja ülbe image ma ära teenisin. Aga aastal 94 see polnud moes. Supermodellid olid valge laia naeratusega. Muidugi meie polnud mingid supermodellid. Ma ei teagi kuidas seda ettevõtlusvormi, millegi proua E. meid mööda maailma tuuritas nimetatakse. Aga mis seal vahet. Ma sain reisida, sest moekunstnike Eugeni ja Riini meelest ma nende asjadesse kõlbasin. Moskvas olime piisavalt kaua, et ka loomaaias ja linnapeal käia. Juuksuriproua V-ga seoses meenuvad tema leopardimustrilised saapad ja üks tagantjärgi mõeldes suht riskantne peolkäik. E. (tervitused!) ja A. võtsid meid kaasa ka ühele korterireivile (võimisiganes moodne nimi sellel asjal oli), Eestis siis veel selliseid asju polnud. Nagu ka Wolfordi sukki, millest mu nõrkus sai.
Ei teagi kust see nostalgia nüüd tuli, kas spa-s teha lastud püsiripsmevärvist või mis, igatahes naljakas on see, et nii nagu ma kümme aastat tagasi peentesse ilu-moe-jne nüanssidesse süveneda ei viitsinud (või sai sellest välisest norm täis) nii on see jäänud siiani ja kosmeetikut külastan vaid spa-s ning moest ei tea ma ammu enam midagi ja käin lihtsalt skydive-särkidega. Moraal peaks vist olema selles, et see mida väliselt teed ei määra veel mõttemaailma. Või umbes nii :)
Foto: Moskovskaja Pravda 23.07.1994