Jahaa, valikutest
Epp kirjutab Rohelises väravas valikutest. Valikutest mis midagi tähendaksid. Väga hea, vahelduseks keegi uurib ka midagi lisaks niisama arvamuste järgi toimetamisele.
Aga ...
jõudnud punktini "Veel nippe...", kus leidub soovitus valida oma hobisid nende keskkonnamõjude järgi ja näitena on toodud kaks - langevarjutamine ja mootorpaadisõit - jättis mu süda küll löögi vahele.
Ehk siis kas ma olen nüüd paha inimene?
Oehh. Me ei peaks maailma jagama mustaks ja valgeks.
Me siiski elame igaüks oma elu ja mõistlikud valikud on selle normaalne osa. Ma käin niipalju kui võimalik jala, ma planeerisin oma elamise spetsiaalselt sellepärast jalakäidavasse raadiusesse endise igapäevase 100 km sõitmise asemel. Ma vihkan olmekeemia ületarbimist ja igasugu mittelooduslikke väetisi. Ma ei võta poest kilekotte (välja arvatud need väikesed, kuhu on pärast hea korajunne korjata, sest viisaka linnakodanikuna ei taha ma et teiste väikesed lapsed nendega koogitegemist mängima hakkaksid lisaks puhtesteetilisele küljele - paradoks, eksole). Põlgan mõttetut asjade ikoonistamist ja ületarbimist. Ma ei mõista lõbu pärast suurte maastikuatodega rabas ja metsa all kündmist, sest see on konkreetne elu võtmine.
Aga. Me ei koli tagasi arhailisusse ja loobu nullini tänastest tarbekaupadest, hakka liikuma hobustega ja üle ookeani purjekaga sõitma. Ka nii võiks ju.
On asju mis annavad elule lisaväärtuse. Asju millega tegeletakse sellepärast, et nad pakuvad midagi. Pakuvad näiteks elule mõtte. Lapsed, õppimine, lendamine, loomine. Kunstnikud maalivad värvidega mis nende tööks sobivad ja maalivad suuri asju. Kasvatame ja armastame oma lapsi, hoolimata sellest, et maailm on juba täna ülerahvastatud. Lendame, sest me suudame seda.
Ja kes pole minut aega vabalangenud, sellel pole õigust siin kommenteerida eksole. Võrdled maastikuatodega? Mina ei tapa kedagi ja see palju langevarjurite lennukid aastas kambapeale kokku õhku reostavad ei ole kuidagi võrreldav ameerika suburbide autosõitjate tekitatavaga - kas artikli autor arvutas selle välja? Lugejale aga jääb nüüd küll mulje, et võrdluses on täiesti sama raskusastmega teemad ja kahjuks minu jaoks artikkel kaotas oma esialgse tõsiduse.
Mina elan oma elu nii, et ma ei peaks midagi kahetsema. Ei tehtud ega tegemata asju.
P.S. Ma läksin nüüd vähe leili :) Õnneks Rehepapp Pilleriini blogi kommentaariboksis on alati eriti eluterve ja päästab päeva :)
P.P.S. Merlis viitsis ka arvutused teha ja Parasiil läks lihtsalt keema :) Mina tahan et asjad oleksid tasakaalus ja mõistlikud, et me looksime väärtusi ja ei lõhuks.
Aga ...
jõudnud punktini "Veel nippe...", kus leidub soovitus valida oma hobisid nende keskkonnamõjude järgi ja näitena on toodud kaks - langevarjutamine ja mootorpaadisõit - jättis mu süda küll löögi vahele.
Ehk siis kas ma olen nüüd paha inimene?
Oehh. Me ei peaks maailma jagama mustaks ja valgeks.
Me siiski elame igaüks oma elu ja mõistlikud valikud on selle normaalne osa. Ma käin niipalju kui võimalik jala, ma planeerisin oma elamise spetsiaalselt sellepärast jalakäidavasse raadiusesse endise igapäevase 100 km sõitmise asemel. Ma vihkan olmekeemia ületarbimist ja igasugu mittelooduslikke väetisi. Ma ei võta poest kilekotte (välja arvatud need väikesed, kuhu on pärast hea korajunne korjata, sest viisaka linnakodanikuna ei taha ma et teiste väikesed lapsed nendega koogitegemist mängima hakkaksid lisaks puhtesteetilisele küljele - paradoks, eksole). Põlgan mõttetut asjade ikoonistamist ja ületarbimist. Ma ei mõista lõbu pärast suurte maastikuatodega rabas ja metsa all kündmist, sest see on konkreetne elu võtmine.
Aga. Me ei koli tagasi arhailisusse ja loobu nullini tänastest tarbekaupadest, hakka liikuma hobustega ja üle ookeani purjekaga sõitma. Ka nii võiks ju.
On asju mis annavad elule lisaväärtuse. Asju millega tegeletakse sellepärast, et nad pakuvad midagi. Pakuvad näiteks elule mõtte. Lapsed, õppimine, lendamine, loomine. Kunstnikud maalivad värvidega mis nende tööks sobivad ja maalivad suuri asju. Kasvatame ja armastame oma lapsi, hoolimata sellest, et maailm on juba täna ülerahvastatud. Lendame, sest me suudame seda.
Ja kes pole minut aega vabalangenud, sellel pole õigust siin kommenteerida eksole. Võrdled maastikuatodega? Mina ei tapa kedagi ja see palju langevarjurite lennukid aastas kambapeale kokku õhku reostavad ei ole kuidagi võrreldav ameerika suburbide autosõitjate tekitatavaga - kas artikli autor arvutas selle välja? Lugejale aga jääb nüüd küll mulje, et võrdluses on täiesti sama raskusastmega teemad ja kahjuks minu jaoks artikkel kaotas oma esialgse tõsiduse.
Mina elan oma elu nii, et ma ei peaks midagi kahetsema. Ei tehtud ega tegemata asju.
P.S. Ma läksin nüüd vähe leili :) Õnneks Rehepapp Pilleriini blogi kommentaariboksis on alati eriti eluterve ja päästab päeva :)
P.P.S. Merlis viitsis ka arvutused teha ja Parasiil läks lihtsalt keema :) Mina tahan et asjad oleksid tasakaalus ja mõistlikud, et me looksime väärtusi ja ei lõhuks.
Kommentaarid
Postita kommentaar