Update

Olen nüüd vähe seedinud seda Laari ja Kadi Viigi juttu, ja täna kirjutab Äripäev oma juhtlauses, et Laari mõte on paha. Minu meelest on tema jutus kaks pointi. Esiteks see, et riik peab otsustama kas võtta eesmärgiks piisavalt lapsi, et rahvus säiliks (mitte rohkem, sest see ei ole veel piisav) ja siis ka vastavad prioriteedid seadma. Teiseks "beebiaudit", ehk see, et võetud eesmärki järgitakse kõikides regulatsioonides. Kuidas seda teha, see mõeldakse välja kui on olemas siht mida kõik oluliseks peavad. Nagu olid iseseisvus ja EL-u astumine ja majanduskasv. Kui vaja teeme ära eks. Aga nüüd on vaja, et jätkuks neid kelle jaoks seda iseseisvust ja majanduskasvu vaja on.

Ühekordsed toetused ei ole iseenesest see, mis tagaks turvalist teadmist et sa saad lapse kasvatamisega täisväärtuslikult ja kvaliteetselt hakkama. Aga just see on puudu. Vähemalt mulle tundub, et see kaks-kolm aastat mis ema kodus on (ma ei kirjuta meelega "peab olema", sest see on siiski täiesti vabatahtlik otsus) kannatab igaüks palga vähenemise ära, sest see on mõned aastad (eraldi teemana tuleks arutada kui ema tahab kodus olla järjest mitme lapsega). Aga pärast? Laps vajab hoolitsust ju 18. eluaastani. Näiteks kõik sportlikud tegevused on meil võimalikud vaid kalli raha eest (võrdluseks Taanis maksab lapse basseinipilet 20 eesti raha, meil keskmiselt 50 kuni 100 krooni). Ja kui neid lapsi on siis peres näiteks kolm? See on üks näide ja teemat jätkub kauemaks ...

Näe Taani vupsas sisse. Jah, ma olen skandinaavialiku sotsialismuse üle virisenud küll ja küll. Aga - äkki selles ongi kogu saladus? Nad lähevad töölt ära kell neli, et tegeleda oma lastega?! Bussijuht ei sõima käruga ema ja koolilaps mahub oma ranitsaga ka kenasti bussi ära. Äkki see ongi nende valik? Rootsis imestasin ja imestasin kuidas saab olla sadade kilomeetrite kaupa kena haritud ja elanikega maad? Et mida need inimesed seal maal teevad. Reegel on ju et noored inimesed kolivad maalt ära (või omavad seal äärmisel juhul suvilat)? Kas kuidagi oleks taaskord võimalik jätta vahele teiste rahvaste rumalad sammud ja otsustada ära kuidas saaksime Eestist lapsesõbraliku riigi ja samas ei manduks seetõttu mõttevaeseks ja laisaks? (Võrdluseks näiteks prantsuse noored, kes ei lähe tööle sellepärast, et riik maksab neile lihtsalt nii head töötu abiraha - nagu rääkis eelmisel aastal meil olnud intern ja Taani suletud kauplused kell kuus õhtul).

Üks aspekt on veel. Millegipärast (ei ma ei räägi nüüd trendikatest ja säravatest asjadest) on skandinaavia kultuur ka eriline. Võta näiteks filmid või muusika. Tõenäoliselt leiab ka sealt sellist paha-rahamaitselist jura, aga meil on see ju massiline. Kui mõelda Rootsi või Norra või Soome filmide (Johnny Vang) või muusika või kirjanduse peale (Rokkmuusika a la Vittula), siis tulevad aga just sellised rahvusiseloomulikud asjad meelde. Mis tähendab, et inimeste kultuurihuve toetatakse kas aja või raha või millega - igatahes seda soositakse kõvasti. Ja kultuuri on hästi võimalik siduda lastega tegelemisega (lihtsalt minu isiklik mõttekäik, mitte süvasotsioloogiline uurimus).