Eile õhtul otsustasime tibiga minna Ursulat ja Dagöt kuulama. Väga hea otsus oli, prantsuse lütlseumi kamp ja näitlejate kamp sobisid omavahel heasti ja powerit oli küllaga. Kahju ainult, et osa publikust seda siiski ei tajunud, ja irooniat ei taibanud ja üldse on üks ikaldus sellega, et enamus tänastest eestlastest on siiski nende väheste järeltulijad, keda punapesus alles jäeti...* Nagu jõudsime järeldusele on tugevat keskklassi vast kümmetuhatkond inimest ja kuhu me niimoodi minna loodame?
Ise arvan, et spottisin ylo, a võibolla panen mööda ka, kooliajast on ikka palju möödas :) Ja tänasest olen taas töölainel. Arusaamatu kuidas kolmekümne kraadiga kontoris olla võidi ...

* Ei saa jätta mõtlemata Mesmeri ringi viimase kolmandiku juurde jõudnuna.