August on hea ja rahulik. Päike küll lõõskab aga selliselt uniselt. Loojangud on soojad ja kuu on tõustes punane. Tähti on üle õue sauna minnes palju ja varsti pidid nad (perseiidid) ka grupiviisiliselt langema. Hea on lugeda - tähti ja raamatuid. Kiiret ei ole.




Aga raamatutes kirjutatakse igasuguseid asju. Eriti meeldivad mulle briti huumoriga kirjutatud asjad. Ei, naistekatest suudan ma ainult "Bridget Jonesi" lugeda - ja olgem ausad see on ka pesuehtne Briti iroonia. Puhkuse ajal peab olema raamat jooksev, niiet ta on pooleteise päevaga läbi. "Ma ütlen sulle," seletas Angie, ehkki Will oli poole tema mõttekäigust kõrvust mööda lasknud, "üksikemana on kerge langeda feministlike kliseede küüsi, nagu näiteks kõik mehed on lurjused, naine ilma meheta on nagu ... miski ilma milletagi, millel pole midagi pistmist selle esimesega - ma mõtlen kogu seda jama." (Ühest poisist) Nagu reaalne ja sürreaalne korraga. Või mis ma keerutan, nagu piiluks kellegi ellu. "Tema juhtis mu tähelepanu sellele, et ma ei joo ennast kunagi purju ja mul pole elus kordagi ühe-öö-seiklust olnud, niisiis oli seda konkreetset juhtumit raske ette kujutada; David ütles, et kui ma truudust murran, siis sünnib see teistel põhjustel, ja need põhjused tähendasid tema meelest raskusi - raskusi, millele ta mõelda ei tahtnud." (Kuidas olla hea) Ja tore on et kirjutatakse, sest iroonia on tore. Veel meeldib mulle, et omal on iseenda päris elu. (Selline pisiasi siia vahele :) )