Ma tahan lennata

Elu on eriti ilus sellisel päeval, kui saab lennata! Rõõm on ülevoolav, taaskord. No mis teha. Üks poiss seletas lennukis midagi, et see on nagu kui saab ja ei tea millal jälle saab. Umbes nii see läbi mootorimürina kostis. Üks sitfly ja üks Elo-200 ja Tohl-500 6-way speedstar, mis kujunes küll track-diveks, kuhu ma alla kohale ei jõudnud (keegi ei jõudnud Tohlini!), aga funi kuhjaga. Tegelikult tuli kosmeetiliselt eemaldatav naeratus näkku juba poolel teel lennuväljale, sest nii haruldaselt ilus ilm ja meie teel Kuusiku poole - seda pole just sügise saabudes tihti juhtunud. Õhtu jätkuks üritasin veel ühte aastal 95 Arne Niidu poolt disainitud ja spetsiaalselt minu jaoks õmmeldud kleiti selga ajada aga ma jäin sinna kinni, keha ülemise neljandiku pealt :)