Võlts?

NOjah, tegelt on nii, et teatris on üldjuhul kuidagi piinlik käia (kas alateadlikult sellel, või hoopis mõnel muul põhjusel polegi väga ammu käinud). Noh et see on kaugele näha, et need on näitlejad kes seal lavapeal majandavad ja vein pole vein ja majasein pole tegelikult mitte mingi sein. Mõne istekoha pealt näeb isegi natuke kardinate taha. Ja siis lõpus nad tulevad kummardama. Ja kui inimesed väga vaimustuse pole, siis plaksutavad kõik siiski püüdlikult, et näitlejatel paha ei oleks. Ühesõnaga selline võlts värk. Sorry noh. Siiani ma arvasin seda kõike ainult tsirkuse kohta. Siiani tähendab selle päevani ükspäev, kui mul tuli meelde et eile teatrisse läheme. Ei, üldse mitte Fausti pärast, vastupidi, Fausti nägemine tõi tuju tagasi - et ei peagi kohustuslikult naljakas olema ja kaasa mõelda pole millelegi (st siis et mõnes tükis ikkagi on). Mulle meeldib sisse elada, nii, et ei mäletagi, et tegu pole reaalsusega. Nagu näiteks raamatud või filmid (jah, võin ära unustada et näitleja on näitleja isegi kui ta on Julia Roberts).