Äkki nad on rumalad?

Tartu on alati kuidagi väga sobiv kultuurinautimiseks. Maailmafilmifestivalil oli eile viimane päev ja eelviimaseks filmiks "Holy Men and Fools". Istusin juhtumisi rezissööri kõrval. Ei, ega sellest midagi polnudki, ta ei rääkinud filmi ette ega miskit. A film oli väärt vaatamist. Pärast keegi tarkpea küsis vestlusvoorus, et miks ta niisuguse pealiskaudse filmi tegi. Eee, mismõttes? Et parem teha sügav pikk vestlus, nii et kõik vaatajad tunneksid end küpsete ja valmitena? Valmina tarbima? Vot just seda see film minu meelest ütleski, et tarbimine ei aita sisemistes otsingutes, nagu Vasist Giri ütles, "kõike ei tasu kõigile rääkida. Äkki nad on rumalad."