Ökoinimesed

suuremana

Mulle tundub, et on mitut sorti ökoinimesi. Esimesed valutavad südant veisekarjade tekitatava süsinikdioksiidi pärast ning ei söö veiseliha ja ei lenda lennukiga (nemad peaksid Greenpeacega ühinema). Teisi huvitab eelkõige oma pere tervis ja seepärast söövad vaid ökoloogiliselt toodetud toiduaineid, teavad kõike E-dest ja kasutavad ilma lisaaineteta kodukeemiat (seda vist ei olegi õige keemiaks nimetada, pähklid jms hoopis)(need on siis niisugused metsapoole inimesed). Kolmas tüüp on, kes sõidab hummeriga metsaall ja on jube loodusesõber (need on öko-rullnokad).

Ei, mul pole midagi esimese kahe tüübi vastu, aga peale seda, kui Andres kinnitas, et oma koju vihmaveekogumissüsteemi ehitamine ei paranda kuidagi Eesti jalajäge, sest üle 90% kraaniveest kulub nii või teisiti põlevkivitööstusesse, olen mina hakanud asju hindama mõistlikkuse põhimõttel. Iga süsteemi loomisel on hind ja kui see tuleb ikka ebamõistlikult kallis, ei ole sellel enam ökoloogilise mõtlemisega midagi ühist. Paduusklikkus ei vii kuhugi, see on pigem pea liivaalla peitmine.