Irooniliselt tänapäeva inimestest

Ma arvan, et inimkond sureb välja mitte komeedi või saastatuse kätte vaid isekusse.



Kui vanal ajal abielluti selleks, et oleks konkreetne sott kelle käes on aidavõtmed, siis tänapäeval ei abielluta sest igaühel on vaja ise olla - iseseisev olla. Nagu märkis pühapäeval Kuku raadios keegi meeldiv sotsioloog, on naistel vaja hädasti tunda, et nad saavad igal tingimusel ka ise hakkama. Sest ei või ju iial teada. Selleks rabatakse siis kolmel kohal (täiskohaga kodutööd sealhulgas). Ja ei raba mitte ainult naised - kõik teostavad ennast, nii mehed kui naised ja ainsa tegeliku tulemuse - laste kasvatamine tundub lahendatav kas möödaminnes ehk pealiskaudselt tootes juurde kurbi ja isekaid inimesi (oli vist kuulda, et esimene arvuti taga surmaga lõpetanu oli kuskil Aasias) või pole sellist jama end teostaval täisverelist elu elaval indiviidil üldse vaja. Karjäär, pidutsemine, maailma ja elu tundmaõppimine - see on mis teeb sust tähelepanuväärse ja aktsepteeritava ühiskonnaliikme. Ja järjest enam jääb kõrvale see mis on tegelik. Laste saamine nõuab ka tänapäeval isekust - nad on su isiklik projekt ja hobi - seda juhul kui tahad ennast pühendada ja täiega võtta. Maailma silmis oled aga friik - kes see ikka tänapäeval kahe-kolmeaastast tissitab, ise leiba küpsetab või titte kodus sünnitab. Kui lõpuks kõvasti elatud on ja aeg rahuneda - siis oled vana. Kuigi vana võib ka kaunis olla. Nagu Uma seal filmis.
__________________________________________________
Ütlete, et kuhu jääb siis vabaduse mõõde? Vot, vabadus ongi vabadus mitte käia stampides, põhjusel et kõik käivad. Isiklik vabadus ei pea võrduma isekus.