Suuremat tüüpi pingelangus

annab tunda sellega, et nohu-köha-kurguvalu on kallale saanud. Polnudki see aasta ühtegi viirust siiani kaela saanud. Eile õhtul osutus, et oskan poole tunniga ostelda endale kingad, püksid ja särke. Vibra on sees noh. Inimene on ikka müstiline oma võimetelt, viimased kaks nädalat oli pidevalt pildi taskuviskamise tunne, aga ei kukkunud. Värskelt pressitud apelsinimahl ja mullivesi hoidsid püsti (tavapärane kohvi pani pea ringi käima ja üks kord proovitud energiajook andis kahepäevase pohmaka). Aga ütleme nii, et pingutused jätkuvad, kaitsmine on asi, mida ma ette ei kujuta, sest ma ei oma avaliku kõnelemise kogemust ega närvi.

Aga bussiaknast nägin esmaspäeval ülaseid täis metsaaluseid. Peaks maale ära kolima.


foto: Tiit