Jaanikust, õhtutest ja hommikutest

Jutud siin on pigem minimalistlikud. Aga reede öösel Boinguga Tallinnasse lennates oli vasakust aknast kogu tee päikeseloojang näha. Tallinnast autoga maale sõtes aga läks aina valgemaks - see oli juba päikesetõus. Jaaniöösel aga oli pilves ja lühim öö polnudki enam nii hele. Kuigi meil on nüüd maal Kõu, ei olnud jaksamist neid kumuleeruvaid emotsioone kirja panna ja nädalavahetusega tuli neid aina juurde ... Seepärast ma olengi vist rohkem foto inimene, et endalgi raskusi kõige läbi toimetamisega. Taanis käis nii intensiivne suhtlemine, small talk, mis on niigi kohutavalt väsitav pluss väga tõsise programmiga miitingupäevad - ja nii ma enam ei jaksanudki lennuväljale höpisema minna, vaid keerasin metsa koju ära.

Laupäevane paraad oli vahva - ikkagi kogu kooliaeg sellel statal ringe joostud ja palliviskamisega vaeva nähtud. Lisaks veel rahva lõbus meeleolu, mis Mirage ja langevarjurite ilmumisega lausa ülevaks muutus - tõeliselt lahe. Ise sain teha Võidupüha hüppe juba enne paraadi - esimene päeva tõus Kuusikul. Tõus ise oli suht komplitseeritud, nagu kolleegid juba on kirjutanud. Ronisime lennutehnikat täis pargitud lennuväljal AN2-e (mis on siiski väga tubli lennuk, hoolimata tema "moosiriiuli" nimetusest). Kõrgust juba 1000m, kui piloot näitas "time out", keeras pöörded maha ja nina maapoole. Värk käis suht ootamatult, niiet valmistusin igaks petteks ka hädahüppeks (kiiver kinni, rihmad üle vaadata), mida aga polnud hoopiski vaja, sest lennukil polnud midagi häda - hoopis Tallinna torn keelas hüppe ära. Maapeale tagasi jõudnud me siiski nii lihtsalt ei loobunud ja peale mõningast selgitamist anti luba hüppetegevuseks kuni 1500m kõrguseni. No sitfly plaaniga polnud enam midagi teha. Seega uus plaan speedstar. Käba ja MNO said kenasti kokku a vot mina neile järgi enne laialiminekukõrgust mitte. Õhtul veel teine hüpe, Anneliisi ja R-ga kolmvei sitfly, millest ma järjekindlalt selg ees eemaldusin, aga iseenesest oli vahva levelil olla ja teistega koos lennata. Noh niipalju kui ma nendega koos just parasjagu lendasin :) Aijaah, see ka, et sain tropikeerud, seda pole mul väikese kupliga enne ette tulnud. Keerasin välja, aga vaade oli hoopis kehvem kui hea suure Mantaga.

Jaan oli eelmise aasta traditsiooni kohaselt Saija talus koos sokuliha ja kõigi juurdekuuluvate lõbustustega. Aitähh pererahvale! :)