Eneseidentifitseerimisest

Mina olen tema õde ;)

Mulle tundub, et inimesed kipuvad ennast määratlema väliste asjade kaudu. Ja kui see väline komponent kaob ära või ei tööta nii hästi nagu peaks, siis inimesed tunnevad et on kaotanud enda.

Tänu oma koerale olen koerainimeste seltskonna liige. Vot selles seltskonnas on palju neid, kellel muudes eluvaldkondades ilmselt täit eneseteostust ei ole, ja seega on koer ja tema saavutused nende elu sisuks. Nad on need kes on nende koer. Ja see koer peab kindlasti väga palju näitustel võitma ja kindlasti kõikidest kõiges parem olema. Ja kui sellesse maailmapilti tekib mõra, siis on viga alati teistes.

Ma olen ema. See aga ei tähenda, et oma lapse saavutusi enda kontole võiksin kanda. Mina sellest parem inimene ei ole. On aga inimsesi, kes leiavad, et igal juhul peavad lapsed kõikides võimalikes trennides ja ringides käima ja ilmtingimata kõige eliitsema kooli hingekirjas olema. Sest siis ju kõik teavad kui hea lapsevanem see inimene on. Osad leiavad, et lapse saamine ei muuda nende elu, nad on piisavalt tugevad, ja see pisiasi ei puuduta näiteks nende aega. Nad identifitseerivad ennast iseseisva ja hakkamasaajana. Ma ei pane seda sugugi pahaks, lihtsalt siis kui tuleb reality check on see seda tõsisem. Esimesed kuus aastat on vanemad ikka oma laste omad, ja uskuge mind, see kuus aastat läheb nii kiiresti, et pärast on kahju, et neid rohkem ei osanud nautida. Pärast on laps juba ise inimene, kelle saavutused ja otsused on tema enda omad, meil, vanematel on ülasanne ainult olemas olla. Kui nendel lastel siis omad lapsed on, siis me identifitseerime ennast vanavanematena. Kuigi, olgem ausad, lõppes meie roll selles jadas juba ammu ja lapselapsed on nende vanemate omad.

Kas see, kui inimesel on töö, milles ta on edukas tähendab seda, et ta on kindlasti hea matkakaaslane? Või orienteeruja? Kas see, et ma hüppan võimalusel lennukist välja, langevari seljas teeb minust langevarjuri? Või sõltub see sellest mitu hüpet ma teen aastas? Või sellest kui hästi mu harjutused välja tulevad? Kas see teeb minust hea ema? Kas see, et ma olen hea ema teeb minust hea koka? Kas see, kes on kõva ärihäi, kuid viskab autoaknast välja tühja sigaretipaki on usaldusväärne partner? Kas inimese professionaalsus sõltub sellest millised on tema seksuaalsed eelistused? Kas kodune ema, kes tunneb et ta pole võrdväärne kuna pole edukas väljaspool kodu, peaks seda tundma? Kas see, kes loeb palju oskab kindlasti ennast hästi väljendada? Kas see, kuidas autojuht tõmbleb ja kõikeunustavalt kihutab ning teistele ära teeb, teeb temast pojale hea eeskuju?

Me oleme täpselt need kes me oleme just siis, kui meilt kõik need välised rollid ära võtta. Piirsituatsioonides tuleb see tavaliselt välja. Tegelikult oleme ju kogu aeg need kes me oleme, ainus asi on seda oma rolle täites mäletada. "It´s not something you are, it´s something you do"*.

________________________________

Joone alla, aga ikkagi teemasse. 80ndatel tehti muusikat. 90ndatel mängiti efektidega. 2000ndetatel kopeeritakse. Üks ilusamaid musavideosid on Pet Shop Boys´i Being Boring, mille tegi fotograaf *Bruce Weber.