Julguse asjast
CV kirjutas elamise julgusest. Ma mõtlen, et selle julgusega on nii, et ega seda polegi. Aga kui ei ürita ei õigustada ega peita, ja lähtuda sellest, et kõigil asjadel ongi kaks otsa, siis on võimalik asju enamvähem rahulikult võtta. Ükskõik kui palju võime ette mõelda, seda mis tegelikult saab ei tea ikkagi. Ju see mis juhtub peabki juhtuma. Pole vaja kahetseda tegemata jätmisi ega tehtut. On mis on, ja selle tunnistamine on vist kõige suurem julgus.
See on nagu lendamine. Valmistud ette niipalju kui võimalik, ka alternatiivideks, aga tegelikult juhtub kõik täpselt siis kui juhtub. Ja tegelikult me ju seda naudimegi :)
PS sain kätte paki second-hand Eesti 80ndate vinüülidega - täienev nimekiri on siis nüüd paremal näha. Jippii!
Kommentaarid
Postita kommentaar