Nagu aimata, at home. Väga rahul ja energiast pakatav, okei loodetavasti saab uute mõtetega miskit pihta hakata. Kõrvades Winning Days the vines´ilt (kingitus Barcelonast, selle eest, et lugu Ride osutus tõeliseks eestlaste aeglusemüüti [mis on iseenesest irooniline, aga tõsi ja naljakas] kummutavaks numbriks) ja väike kokkuvõte nagu eile lubatud. Aa, nagu näha esimesest seeriast mõned pildid ka. Ma ei tea, formaadiga pean vist küll midagi ette võtma, kuidagi kiiritatud paistavad nad. Ok, asja juurde. Endine Kanada ministriproua, nii ilusates kuuekümnendates on oma ettekandega tõeline showmaker, ja nagu näitas õhtu edenedes ka väga krapsakas tantsutädi :) Black humour from Uzbekistan, mille presentatsiooni kõige parema osa esitas autojuhina ja assistendina töötav Stanislav (kes muide teadis mitut anektooti eestlaste kohta ...) Igatahes nõuab see kogemus nii inglise kui vene keele tõsist uuendamist. Ja ühtäkki on tekkinud huvi maailma geograafi ja uudiste vastu (minul noh, weird indeed), mõne koha peal oli ikka iseenda ees jube häbi. Muide, inglisekeelselt mõtlemiselt ületulek ei ole sugugi nii lihtne. Kus asub näiteks Serbia & Montenegro ... Prantslasest Jeremy räägib regionaaldirektoriga (kes on ka prantslane) inglise keeles ja nad ei mõista üksteist... Imekena Danislava Bulgaariast peab nädala pärast 200 inimesega pulmasid, I am also invited :)) Huvitav. Kõige lahedam on aga Andre, french again, kes näeb välja täpselt nagu Tom Hanks ja eelmisel aastal oli riides olnud kui kauboi käed toetamas relvataskutele. Ja nii edasi, nii edasi.