Midagi tarka

ja ülevat võiks kirjutada aga konkreetsed on ikka vaid elulised pisiasjad. Nagu karvased taani naised saunas või põlvini rippuvate teksahargivahedega puberteedid. Või see, et esimene vastutulev taaruv ja maani täis inimene oli soomlane või see, et reede öösel kinost saatis mind peaaegu koduni politsei patrullauto (no ta patrullis jalakäijate tänavat täpselt samal ajal ja samas tempos). Või südaööl raekoja kellade 3minutine etteaste. Või see kuidas ma suudan meie help deski nüüd hoopis teistmoodi suhtuda.
Aga mis on see ülev ja tark, ehk siis väljakutse mis silmad särama paneb? Mhh? ühte ma tean, aga see ei pruugi tavaliselt väljakutsena võetav teema olla (mitte et see fakt mind huvitaks). Ja teises tuleks ka veel selgust saada, ehk siis selles milline võiks minu karjäär välja näha. Eile nalja korras aga tõsise mõttega arutati et kas ma tuleksingi neile siia tööle. Meie organisatsioonis oleks see ka enamvähem ainus redelil tõusmise võimalus, või siis Genfis. Aga mulle meeldib Eestis elada. Novot, Tiit eile veidi provotseeris mind teemal mõtlema, eks ma siis mõtlen.
JA HEAD ALANUD KOERA-AASTAT!
Foto: www.copenhagen.com