Riia rahvusvahelisel lennuväljal elab rebane
Tegelikult tuleb aga juttu hoopis sellest, kuidas meie ekipaaz käis lennukiga Jelgavas, et sealt siis teisest lennukist välja hüpata. Tiit kirjutab detailidest, ma siis jään emotsioonide peale. Äratus oli kuus viisteist, aga uni läks juba veidi enne kuute ära. Kui pakitud saime, mis ei olnud eriti keeruline, kuna lennukisse võtsime nii vähe asju kui võimalik (näiteks varustus sõitis Mamburiga autoga) aga mõni võttis liiga vähe (näiteks ma millegipärast kujutasin ette et klubi varustusel pole dokumente vaja kaasa võtta ja siis olin veel suutnud tekitada ettekujutuse, et mul on ka litsents olemas - õnneks hüpperaamat ja plomm ajasid asja ära) ning võtmed Annikale (kell seitse pühapäeva hommikul ja kolm korda), et nad vvx-ga Yipsoniga saaks väljas käia. (See sai nüüd küll väga pikk lause).
Pärnu laht on veel jääsegune
Igatahes oli minul adrenaliin väga kõrgel, sest ma olin Cessnaga vaid korra lennanud ja siis ka väga lühikese jupi (ja varjud olid ju autos). Aga nüüd plaanis poolteist tundi Riiga ja sealt Jelgavasse. Kõik läks kenasti, ainult see pidev raadioside on väsitav, kuna sellest ei saanud ma suurt aru ja sellegipoolest üritasin aru saada. Riias väga sõbralik teenindus ja edasi ca 20 minutit lendu Jelgavasse. See ots oli aga madalalt ja õhk turbulentne ja mul läks olemine ikka täitsa heledaks.
rebast nägime nii minnes kui tulles
Dropzone, mis ma oskan öelda, ma pole ju enne Eestist väljas hüpanud, selline natuke Ämarit meenutav, aga kord meie korraga võrreldes teistsugune. No üks lendas varu meduus ranitsast väljas, üks maandus nii et kiirabi oli vaja, maanduti läbisegi ... Igatahes otsustasin natuke kosuda ja värki vaadata. Hüpati AN28-st kahe ringiga, ja meie omad suutsid koos Leedukatega ühe ringi endaga täita, siis tuli veidi teine maik man ja nii paning päeva eelviimaseks osutund tõusule end kirja. Tiit Parasiilineniga ja Kristjan Aatomikuga kolmway plaan, isegi kahe punktiga. Mina essana välja (dive) ja kohe ringipöörd ja star kokku. No kuna ma suht kange olin (ise nimetaksin seda ettevaatlikuseks, kuna Aatomikule ei tohtinud jalaga pähe lüüa, saime staari kokku, pöörded tehtud ja oligi juba 1500 kõrgust käes, ehk breikoff. Ühe punkti saime siis kirja. Kupli all lendamine oli suht harjumatu, sest viimasest hüppest on on juba palju lund sadanud, ja vaatasin endale heaga suurema maandumisplatsi. Tuult eriti polnud ja maandumisel panin ikka väheke põlve maha kaa. Jee, see hüpe oli hea!!!
Jeee, jeeeeee! (kusjuures Lätis oli kogu seitsmikust enne hüpanud vaid Raul).
Tagasitee juba selline mõnus.
kaptenihärra ja lennuk ja päikeseloojang Tallinnas
Pärnu laht on veel jääsegune
Igatahes oli minul adrenaliin väga kõrgel, sest ma olin Cessnaga vaid korra lennanud ja siis ka väga lühikese jupi (ja varjud olid ju autos). Aga nüüd plaanis poolteist tundi Riiga ja sealt Jelgavasse. Kõik läks kenasti, ainult see pidev raadioside on väsitav, kuna sellest ei saanud ma suurt aru ja sellegipoolest üritasin aru saada. Riias väga sõbralik teenindus ja edasi ca 20 minutit lendu Jelgavasse. See ots oli aga madalalt ja õhk turbulentne ja mul läks olemine ikka täitsa heledaks.
rebast nägime nii minnes kui tulles
Dropzone, mis ma oskan öelda, ma pole ju enne Eestist väljas hüpanud, selline natuke Ämarit meenutav, aga kord meie korraga võrreldes teistsugune. No üks lendas varu meduus ranitsast väljas, üks maandus nii et kiirabi oli vaja, maanduti läbisegi ... Igatahes otsustasin natuke kosuda ja värki vaadata. Hüpati AN28-st kahe ringiga, ja meie omad suutsid koos Leedukatega ühe ringi endaga täita, siis tuli veidi teine maik man ja nii paning päeva eelviimaseks osutund tõusule end kirja. Tiit Parasiilineniga ja Kristjan Aatomikuga kolmway plaan, isegi kahe punktiga. Mina essana välja (dive) ja kohe ringipöörd ja star kokku. No kuna ma suht kange olin (ise nimetaksin seda ettevaatlikuseks, kuna Aatomikule ei tohtinud jalaga pähe lüüa, saime staari kokku, pöörded tehtud ja oligi juba 1500 kõrgust käes, ehk breikoff. Ühe punkti saime siis kirja. Kupli all lendamine oli suht harjumatu, sest viimasest hüppest on on juba palju lund sadanud, ja vaatasin endale heaga suurema maandumisplatsi. Tuult eriti polnud ja maandumisel panin ikka väheke põlve maha kaa. Jee, see hüpe oli hea!!!
Jeee, jeeeeee! (kusjuures Lätis oli kogu seitsmikust enne hüpanud vaid Raul).
Tagasitee juba selline mõnus.
kaptenihärra ja lennuk ja päikeseloojang Tallinnas
Kommentaarid
Postita kommentaar