Taas Tartus

Laste kasvatamine on ikka keeruline. Järjest enam tundub mulle et ma ei oska tuhkagi. Ja järjest enam leian, et sellist ema tüüpi nagu kanaema pole olemas. Või rongaema. On teadlikud emad ja on mitteteadlikud emad. Kusjuures mitteteadlik olemine ei välista ALATI hästi õnnestumist. Ukuga lugesime eile luuletusi ja küpsetasime piparkooke. Ja see ei ole ajupesu vaid iseenda mõtlemine, et kasvatada saab ka teadlikult ja sünnitada kodus saab ka teadlikult ja need polegi kõige radikaalsemad ideed. L-ide suguvõsaga kohtudes on alati põhjust neid mõtteid mõelda.

Eile õega kohvikus paprika-fetajuustusuppi süües ütles kõrvallauast tõusnud advokaat mulle tere. Sest ta on minu vana kursusevend Majanduskoolist, C. oli juba siis liiga tubli. Igatahes küsimusele kas ma olen ka jurist (Katre mehevend) vastan ma hoolimata ühele diplomile ja pooleliolevale õpingule "ei". Ja kriminalistiks ilmselt ka ei hakka, sest ma ikka neid vaklasid väga laibas mõõta ei taha (tänane teema).