Teistele näljastele

Selge ilmaga ei ole enam õhtul kell pool viis kottpime. Kell kaheksa hommikul kaa. See tähendab ainult seda, et varsti saab hüpata. Juba sellel aastal :) Kuigi ma olen väitnud varem vastupidist, ja kes ütleb et inimene peaks terve elu vaatama asjadele samamoodi, siis järjest enam tundub mulle, et on olemas siiski niisugune vaegus nagu adrenaliinivaegus. Sest kui organismi tasakaalustavat hüppamist ei toimu, olen avastanud et keha hakkab adrekat teatud tingimustel ise laksima. Koeraga näitusele minnes, enne mingit üritust, eksamit jne. Täiesti lambist kohtades kus pole midagi pabistada. Novot, ja ole siis niisugune rohutirts.

2006 kokkuvõte. Tegelt sügisel tuli oluliselt teistmoodi :)