Kuidas jääda ellu

Peedu, my first jumpmaster
Peedu (check out the tie)

Tavaliselt aitab flexibility ja common sense. Aga üks variant on saavutada arvuline ülekaal, mis on ajutiselt õnnestunud tänu ühe naiskolleegi resideerumisega meie kontoris ;) Kohe sai selgeks, et uue generatsiooni mees on see, kes veedab mõne osa oma ajast köögis. Ilma irooniata, emad, õpetage oma poegadele seda oskust varakult, sest see, kes näljast tigedana ootab, millal naine (ema asendaja kodutöödes) söögi serveerib, ei oma kuigi kõrget turuväärtust ning jääb nõudlusest kiiresti kõrvale. Hoopis tõsisem on aga lugu hirmuga, et "mind ei armastata"*. Selle vabaksandmine on essential part of survival. Ka siin saavad vanemad abiks olla ja seda hirmu oma lastesse mitte kasvatada (note to self), aga kellel on seda tundi vaja, eks saab oma hirmu muudest olukordadest. Mina läksin langevarjuga hüppama sellepärast, et arvasin, et kui ma julgen lennuki uksest välja hüpata, siis ma julgen kõike. Peedu oli minu esimene hüppemeister. Nüüd, viis aastat ja 158 hüpet hiljem, ma tean et hüpatakse selle pärast, et nii saab lennata. Hirmudega peame aga ikka ise tegelema.
______________________
* L. Viilma

Kommentaarid